Lehekülje Vabavara lähteteksti vaatamine

== Vaba tarkvara näiteid ==

Silmapaistev vaba tarkvara:

* Operatsioonisüsteemid: [[GNU/Linux]], [[BSD]] ja [[Darwin (operatsioonisüsteem)|Darwin]].
* [[GNU Compiler Collection|GCC]] kompilaatorid, GDB silur (debugger) ja [[C (programmeerimiskeel)|C]] [[teek|teegid]] (''libraries'').
* Serverid: BIND nimeserver, Sendmail e-posti transport, [[Apache HTTP Server]] ja [[Samba (tarkvara)|Samba]] failiserver.
* Relatsioonilised andmebaasisüsteemid:<!--parim vaste sõnadele 'relational database systems'--> [[MySQL]] ja [[PostgreSQL]].
* Geoinfosüsteemid: [[GRASS]].
* Programmeerimiskeeled: [[Perl]], [[PHP]], [[Python (keel)|Python]], [[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]] ja [[Tcl]].
* Arvutuskeskkonnad: [[IDL]], [[Scilab]], [[R (programmeerimiskeel)|R]].
* Graafilise kasutajaliidesega seoses: [[X Window System]] ja X.org; [[GNOME]] ja [[KDE]] töölauakeskkonnad.
* [[LibreOffice]] kontoritöö pakett, [[Mozilla Suite]] ja [[Firefox|Mozilla Firefox]]i brauserid ning [[GIMP]] graafikatöötlusprogramm.
* Trükiladumise<!--parim vaste sõnale typesetting--> ja dokumendi ettevalmistus-süsteemid [[TeX]] ja [[LaTeX]].
* [[MediaWiki]], tarkvara, millel töötab Vikipeedia.

Vaba Tarkvara Kataloog ("Free Software Directory") on vabatarkvara projekt, mis haldab suurt andmebaasi vaba tarkvara pakettidest.

Päris palju vaba tarkvara toetab mittevabu Microsoft [[Windows]]i või mittevabu Unix platvorme ning mittevaba tarkvara saab toetada vabu platvorme, ehkki vabatarkvara-puristid (ingliskeelsest sõnast ''pure'' – puhas) eelistavad üleni vaba tarkvara vabal platvormil, nagu [[GNU/Linux]].

Vaba tarkvara paketid moodustavad tarkvara ökosüsteemi, kus tarkvara võimaldab varustada teenuseid, saavutades vastastikuse kasu: näiteks Apache veebiserver haldamas HTTP protokolli, kasutades moodulit mod_python, et võimaldada dünaamilist sisu.