Ida-Viru klindilõik

Ida-Viru klindilõik hõlmab u 70 km (astangujoont pidi 94 km) klindiplatoost Pada oru ja Sillamäe vahemikus. Klindilõigule on iseloomulik seda ääristav kuni 55 m kõrgune, üsna sirgjooneliselt kulgev Ontika tüüpi astang.

Vaade Kõrkküla klindiplatoolt.

Valaste juga.

51. Kalvi klindisaart (u 15 km²) eraldavad ülejäänud paeplatoost Aseri rike (lõunast) ja Pada klindiorg (läänest). Kalvi klindisaare paeplatoo on kerge lõunasuunalise kallakuga (põhjas 52 ja lõunas 47 m ümp). Kalvi mõisast läänes ääristab klindisaart u 5 km Kunda tüüpi astang. Kalvi mõisa juures liituvad kolm astangut üheks u 50 m kõrguseks astanguks. Kalvis Kambriumi terrassile asub graniitplokkidest tuudorstiilis rüütliloss, milles on eksklusiivne võõrastemaja ja restoran.

Kalvi loss.

Kalvi pank.

Kalvi pank.

Aseri pank.

Aseri rike kulgeb rohelise põllu joonel.

52. Aseri klindilaht lõikub u 8 km paeplatoosse Kalvi klindisaarest idas. Klindilahe looderannik jälgib Aseri rikke kulgu. Klindilaht on suhteliselt madal (sügavus suudmes 20–25 m) ega ole oluliselt Kambriumi terrassi liivakivisse süüvinud. Klindilahte ääristab lõunast 3-terrassiline klint. Aseri teeb tuntuks eelkõige maailma vanim savi, 535 mln aasta vanune sinisavi.

Aseri klindilaht.

Aseri savikarjäär.

53. Kõrkküla klindiplatoo kerkib tasemeni 59 m ümp ja hõlmab u 15 kilomeetrise lõigu Pada oru ja Sõreda oja vahemikus. Kõrkküla kohalt maantee äärest avaneb kaunis vaade Purtse Hiiemäele ja Saka–Ontika klindiplatoole.

Kõrkküla klindiplatoo.

54. Purtse klindilaht süüvib klindiplatoosse u 3 km ja seda ligi 6 km laiuselt Sõreda oja (Liimala küla) ja Moldova küla vahelisel alal. Purtse küla kohal kitseneb klindilaht 1,5 km-lt u 200 m laiuseks klindioruks. Klindilahe jagab kaheks, lääne- ja idapoolseks haruks Purtse Hiiemäe klindisaar.

Purtse jõeoru vasakul veerul on kaks kuni 20 m kõrgust ja u 200 meetrise läbimõõduga järsunõlvalist jäänuksaart – Linnamägi ja Uueküla mägi. Linnamäel asus I aastatuhandel muinaseestlaste Taramäe linnus. Veelgi tuntum Tarakalda linnus asus eelmisest 2,5 km allavoolu Purtse klindioru läänekalda neemikul. Arheoloogilised leiud (nooleotsad, ruunikivid) viitavad linnuse tihedatele sidemetele viikingitega.

Purtse klindilahe idapoolne haru on laiem ja selgemalt välja kujunenud terrassidega.

Purtse klindilaht.

Purtse jõesuu.

55. Purtse Hiiemäe klindisaar on u 1,5 km pikk ja kuni 0,7 m lai. See jaotab Purtse klindilahe kaheks, lääne- ja idapoolseks haruks. Klindisaare lael tasemel 45 m ümp on kitsuke paelava.

Põhjakaarest ääristab klindisaart u 0,5 km ulatuses kuni 40 m kõrgune paljanduv murrutusastang.

Hiiemäe lõunanõlval asub rekonstrueeritud Purtse vasalllinnus (tornlinnus), mis kuulus vasall Jakob Taubele ja rajati 1533. aastal. Sealsamas, Hiiemäe harjal on punaterrori ohvritele pühendatud Kurjuse ohvrite park.

Purtse Hiiemäe klindisaar.

Purtse tornlinnus.

56. Moldova–Aa klindilaht on u 6 km lai ja süüvib kuni 1 km paeplatoosse Moldova küla lääneserva ja Saka mõisa vahemikus. Ordoviitsiumi paeplatoo on klindilaheäärsel alal lõunasuunalise kallakusega (kuni 4 m/km). Tasemel 30–35 m ümp on u 1 km laiune kergelt põhja suunas kaldu Kambriumi terrass. Saka mõisa juures astangud liituvad, pannes nii aluse Põhja-Eesti klindi kõrgeimale, pikimale ja monoliitseimale astangule.

Moldova-Aa klindilaht.

Aa rand.

Klindiplatoo Aal.

57. Saka–Ontika klindiplatoo on Põhja-Eesti klindi ulatuslikem (u 20 km Saka ja Toila vahemikus). Seda ääristab põhjakaarest kuni 56 m kõrgune klindiastang. Paeplatoo, mis on enamasti tasemel u 50 m ümp, madaldub Martsast idas lõunasse suunduva astanguga u 5 m. Saka Cliff Hotel & SPA juures asuvas restaureeritavas Saka mõisa peahoones ja seda ümbritsevas pargis avatakse lähiajal Balti klindi külastuskeskus ja Balti klinti tutvustavad ekspositsioonid.

Balti klindi külastuskeskus ja hotell Saka Cliff.

Saka-Ontika klindiplatool asuvad nii Balti klindi kui Baltimaade kolm kõrgeimat juga. Ontika mõisast 2,5 km ida pool laskub Kaasikvälja peakraav (Valaste oja) alla u 30 m kõrguse Valaste joaga.
Saka mõisas Balti klindi külastuskeskuse juures laskub Ranna peakraavi vesi kuni 47 m kõrgusest klindiastangust alla 3-astmelise ja kuni 21 m kõrguse Saka ehk Kivisilla joastikuga. 54 m kõrgusest klindiastangust Ontika mõisast u 1 km lääne pool laskub Karjaoru peakraav u 54 m kõrgusest klindiastangust alla 2-astmelise ja u 18 m kõrguse Karjaoru joastikuga.
Valaste, Saka ja Karjaoru ei ole looduslikud, vaid asuvad kuivenduskraavide suudmetes, mis enamasti rajatud 19. saj. keskpaiku ja süvendatud 1960-ndatel aastatel.

Valaste juga.

Karjaoru joastik.

Saka joastik.

Ontika mõis.

Ontika pank.

Saka pank.

Saka pank ja Balti klindi külastuskskus.

Saka pank.

Saka veelask.

Saka joastik.

Valaste pank.

Martsa pank.

Martsa pank.

58. Toila klindilaht süüvib V-kujuliselt ja u 1,5 km sügavuselt paeplatoosse Pühajõe orust läänes. Kambriumi liivakivist klindilahe põhi on tasemel u 30 m ümp. Mägara oja, üks väheseid läänest itta voolavaid jõgesid, laskub klindiplatoolt u 200 m pikkuse ja kuni 10 m sügavuse Aluoja kanjoniga.

Viimases on 5-astmeline ja kuni 15 meetrise languga Aluoja joastik. Klindilaheäärsel paeplatool ja selle äärsel terrassil asuvad nii Toila asula, sellele kuulsust koguv Toila SPA kui ka minevikku vaatav Saksa sõdurite surnuaed.

Toila klindilaht ja asula.

Toila Oru loss aastal 1936.

Aluoja joastik.

Pühajõe org.

Ajalooline foto Pühajõe orust.

Pühajõe suue. Vasakul Oru park.

Pühajõe org.

59. Pühajõe klindisaar hõlmab u 5 km² Pühajõe oru (läänes) ja Konju ürgoru (idas) vahemikus. Põhjakaarest ääristab klindisaart 45–47 m kõrgune Kambriumi–Ordoviitsiumi astang, mille jalamit ääristab klindimets.

1899. aastal valmis Pühajõe suudmes klindiastangutel Nõiametsas Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi loss ja selle juurde kuuluv (90 ha) park. Lossi peremees põgenes 1918. aastal vene revolutsiooni eest välismaale ja loss jäi peremeheta. Eesti Vabariik võõrandas 1919. aastal Pühajärve mõisa maad, kuid jättis lossi koos pargiga puutumata. 1934. aastal ostis grupp Eesti tööstureid lossi ja pargi ning kinkis need Eesti Vabariigile riigipea suveresidentsiks. Esimese külalisena võttis president Konstantin Päts siin 1936. aastal vastu Soome presidenti. 1941. aasta augustis põletasid taganevad punaarmeelased lossi, järelejäänu hävitasid 1944. aasta septembris sakslased.

Klint Pühajõe klindisaarel.

Pühajõe kirik.

60. Voka klindiorgu, mille idaossa jääb Voka asula, piiritleb läänes Pühajõe klindipoolsaar ja idas Päite klindiplatoo. Paeplatoo mõlemal pool klindilahte on pea võrdselt tasemel 43 m ümp. Erinevalt ülejäänud klindist ei paljandu kuni 25 m kõrguses astangus mitte Kambriumi–Ordoviitsiumi settekivimid, vaid hoopis klindilahte täitvad setted (tolmliivad).

1781. aastal ostis Voka mõisa Kingstoni hertsoginna, paruness Elisabeth Chudleigh (1720–1788). Hertsoginna asutas Vokka viinavabriku ja apteegi ning tema ajal ehitati mõisa ka esinduslik puithoonestus.

Voka klindiorg.

61. Päite klindiplatoole, mida ääristab u 40 m kõrgune paljanduv astang, kuulub 7 km Voka ja Sõtke klindilahe vahemikus. Päite klindiplatoo on üks tähelepanuväärsemaid Põhja-Eesti ja seega ka Balti klindil. Kõrguses jääb Päite klindiastang (40–42 m) Ontikale (50–55 m) küll alla, kuid Pakrist (kuni 24 m) on ta ikkagi kõrgem.

Sillamäe linna läänepiiril, seal, kus rajatakse vabakaubandustsooni, on klindiplatoolt laskuval Ukuojal u 5 m kõrgune Ukuoru juga. See on juba neljas juga Ukuojal, sest ikka ja jälle on pidanud oja koos joaga inimese eest taganema.

Päite pank.

Päite pank talvel.

Sillamäe linn.