Lehekülje Apple Inc. lähteteksti vaatamine

{{ajakohasta}}{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Apple Inc.
| logo = Apple logo black.svg
| asutamisaeg = {{Algusaeg ja vanus|1976|4|1}}
| asutajad = [[Steve Jobs]]<br />[[Steve Wozniak]]<br />[[Ronald Wayne]]
| peakorter = [[Cupertino]], California
| valdkonnad = [[arvutitarkvara]]<br />[[arvutiriistvara]]<br />[[tarbeelektroonika]]<br />[[tarkvara elektronturustus]]
| käive = 265,596 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018)
| kasum = 59,531 mld [[USA dollar|dollarit]] (2018)
| töötajaid = üle 132 000 (2018)
| tütarfirmad = Beats <br> Apple Energy
| kodulehekülg = https://www.apple.com
| börsil = {{Nasdaq|AAPL}}
}}

'''Apple Inc.''' (varem ''Apple Computer, Inc.'') on rahvusvaheline ettevõte, mis arendab ja toodab [[riistvara]], [[tarkvara]] ning muud [[tarbeelektroonika]]t.

Ettevõtte tuntuimad riistvaralised tooted on [[Macintosh]]i arvutid, [[iPod]], [[iPhone]] ja [[iPad]]. Apple'i tarkvaratooted on muu hulgas operatsioonisüsteem [[Mac OS X]], meediapleieri [[iTunes]], rakenduskomplekt [[iLife]], lisaks kontoritarkvara komplekt [[iWork]], professionaalne fototöötluse ja haldamise tarkvara [[Aperture]], professionaalne heli- ja videotöötluskomplekt [[Final Cut Studio]], muusika produtseerimise tarkvara [[Logic Studio]] ning mobiilseadme operatsioonisüsteem [[iOS]].

Ettevõte on asutatud 1. aprillil 1976 USA [[California|California osariigis]] [[Cupertino]]s. 3. jaanuaril 1977 muudeti ta [[aktsiaselts]]iks. Esimesed 30 tegutsemisaastat kandis ettevõte nime Apple Computer Inc., kuid 9. jaanuaril 2007 eemaldati sõna "Computer" ('arvuti'), et peegeldada [[personaalarvutite]] turul tegutseva ettevõtte liikumist ka tarbeelektroonika turule. 25. septembri 2010 seisuga oli Apple'il 46 600 täiskohaga töötajat ja 2800 ajutist, kuid siiski täistööajaga töötajat üle maailma.<ref name="10k" />

2013. aastal otsis Apple [[Euroopa]]st oma klientide andmete hoiustamiseks [[serveripark]]ide asukohta. Serveriparke plaaniti rajada [[Iirimaa]]le, [[Taani]] ja [[Eesti]]sse. Eestis tegeles Apple'ile serveripargi koha otsimisega [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e moodustatud kolme-neljaliikmeline meeskond. Kaaluti [[Paldiski]]t ja [[Muuga tööstuspark]]i. Apple'i insenerid käisid kaks korda Eestis. Veebruaris 2015 teatas Apple, et rajab oma serveripargid Iirimaale ja Taani.<ref name="IpbyX" />

Apple Inc. on esimene börsiettevõte, mille väärtus tõusis üle triljoni dollari. Selleni jõuti 2018. aastal.<ref>[https://www.err.ee/851028/apple-i-vaartus-tousis-ule-triljoni-dollari "Apple'i väärtus tõusis üle triljoni dollari"] ERR, 2. august 2018</ref>

== Ajalugu ==
=== 1976–1980: algusaastad ===
[[Pilt:Apple I.jpg|pisi|Apple I personaalarvuti]]
Apple'i asutasid 1. aprillil 1976 [[Steve Jobs]], [[Steve Wozniak]] ja [[Ronald Wayne]], et müüa personaalarvutit [[Apple I]]. Need arvutid oli Wozniak käsitsi ehitatanud.<ref name="oSyJO" /> Komplekti kuulus [[emaplaat]], [[protsessor]] ja [[muutmälu]]. [[Apple I]] hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit (praeguse ostujõuga 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni).<ref name="lFzjN" /><ref name="3lDOl" /><ref name="UHzyo" /> Apple tehti ümber aktsiaseltsiks 3. jaanuaril 1977 ilma Wayne'ita, kes müüs oma osaluse 800 dollari eest Jobsile ja Wozniakile. Multimiljonär Mike Markkula pakkus oma eksperditeadmisi ärivallas ja samuti 250 000 dollarit kapitali.<ref name="tAVkl" />

[[Apple II]] toodi turule 16. aprillil 1977. Oma tollastest rivaalidest ([[TRS-80]] ja [[Commodore PET]]) erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka [[VisiCalc]] tabelarvutusprogramm.<ref name="A0x7c" /> See tegi Apple II ahvatlevaks ärisektorile. Aastal 1980 toodi turule [[Apple III]], et võistelda [[IBM]]-i ja [[Microsoft]]iga ärikasutajatele suunatud toodete nimistus.<ref name="qsiAD" />

=== 1976–1980: Lisa ja Macintosh ===
[[Pilt:Macintosh_128k_transparency.png|pisi|Apple Macintosh]]
Steve Jobs alustas tööd [[Apple Lisa]] väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Seejärel võttis ta üle Jef Raskini projekti "[[Macintosh]]". Selle tulemusena tekkis võidujooks kahe meeskonna vahel, kumb suudab oma toote varem turule paisata ja Apple'i päästa. Lisa tiim võitis ning aastal 1983 turule toodud personaalarvuti oli esimene, millel oli graafiline kasutajaliides, kuid müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja tema tarkvara oli limiteeritud.<ref name="Lisa" />

Aastal 1984 tuli Apple välja [[Macintosh]]iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Reklaami näidati esimest korda [[Super Bowl]]i vaheajal.<ref name="sb" /> [[Macintosh|Macintoshi]] osteti algul hästi, kuid hilisemad müüginumbrid polnud kõige paremad.<ref name="endofera" /> Põhjusteks liiga kõrge hind ja limiteeritud tarkvara. Asi muutus paremaks, kui tutvustati [[LaserWriter]]it, mis oli esimene mõistliku hinnaga [[PostScript]]i interpreteeriv laserprinter, ja [[PageMaker]] – varajane elektronkirjastamispakett. Mac oli turul tõsine tegija tänu tema graafilistele võimalustele, mis olid juba vajalikud [[Macintosh]]i kasutajaliidese enda jaoks.

Aastal 1985 tekkisid tülid Steve Jobsi ja tollase tegevjuhi John Sculley vahel, kes oli palgatud firmasse kaks aastat varem.<ref name="sculley" /> Juhtkond käskis Sculleyl Steve Jobsi "tiibu kärpida" ja limiteerida tema võimu tegemaks kõrvalepõikeid kallite ja testimata toodetega. Selle asemel, et tegutseda Sculley sõnade järgi, proovis Steve Jobs tollast tegevdirektorit ettevõttest välja puksida. Kui Sculley sellest teada sai, et Jobs kavandab putši, kutsus ta kokku nõukogu, mille tulemusena vabastati Jobs tema tööülesannetest.<ref name="endofera" /> Jobs andis sisse lahkumisavalduse ja asutas ettevõtte [[NeXT Inc.]] veel samal aastal.

=== 1986–1993: tõus ja mõõn ===
[[Pilt:Macintosh_portable.jpg|pisi|Macintosh Portable oli Apple esimene "kaasaskantav" Macintosh arvuti mis lasti välja aastal 1989]]
Olles saanud mitmeid valusaid õppetunde pärast koguka [[Macintosh Portable]]'i turule toomist aastal 1989, tutvustas Apple aastal 1991 [[PowerBook]]i, millel oli tänapäevane ja ergonoomiline disain.<ref name="X53ka" /> [[Macintosh Portable]] oli disainitud olema jõudluselt võrdne [[Macintosh]]i lauaarvutiga, aga ta kaalus ~7,7 kilogrammi ja tal oli 12-tunnise kestvusega aku, mis muutis ta kaasaskandmise ebamugavaks. Samal aastal tutvustas Apple [[System 7]]-t, mis oli tähtis uuendus operatsioonisüsteemile, lisades värvid kasutajaliidesele ja tutvustades uusi võrgu võimalusi.

[[PowerBook]]i ja teiste toodete edu tõi kaasa aastase puhaskasumi tõusu.<ref name="sculley" /> Mõnda aega arvati, et Apple ei saa midagi enam valesti teha, tuues turule aina uusi tooteid ja suurendades oma kasumit. Ajakiri [[MacAddict]] on nimetanud perioodi 1989–1991 "esimeseks kuldseks ajastuks" [[Macintosh]]i ajaloos.

Pärast edukat [[Macintosh LC]] turuletoomist, tutvustas Apple [[Macintosh Centris]] seeriat, [[Macintosh Quadra]] seeriat ja õnnetut [[Macintosh Performa]] seeriat, mida müüdi mitmete segadust tekitavate konfiguratsioonidega ja tarkvara kooslustega. Tulemuseks oli katastroof Apple'i jaoks, kuna kasutajad ei saanud enam aru, mis neid mudeleid üksteisest eristab.<ref name="LW9yk" />

Sel ajastul koges Apple veel mitmeid ebaõnnestumisi digitaalkaameratega, kaasaskantavate CD-mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja televisiooniseadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. Aastal 1990 uuendas Apple [[Macintosh LC]] seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa [[Apple IIe Card]]i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda [[Macintosh|Macintoshi]] platvormile.<ref name="Urvvr" /> Apple peatas [[Apple IIe]] müügi aastal 1993.

[[Microsoft]] aina suurendas oma turuosa [[Windows]]i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple'i tooted olid väga kallid.<ref name="HfCOD" /> Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ega andnud vastulööki [[Microsoft]]ile, selle asemel nad kaebasid [[Microsoft]]i kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis sarnanes [[Apple Lisa]] omaga.<ref name="2kSwZ" /> Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple'i reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindleriga.<ref name="kb2LZ" />

=== 1994–1997: katsed eri platvormide ja koostööpartneritega ===
[[Pilt:Power_Macintosh_6100-66.jpg|pisi|Power Macintosh 6100/66, esimene Macintosh, mis kasutas PowerPC protsessorit]]
1990. aastate alguses arendas Apple alternatiivseid operatsioonisüsteeme [[Macintosh]]ile, nagu näiteks [[A/UX]]. Samas Macintoshi platvorm hakkas aeguma, kuna see ei olnud ehitatud multitegumtöö (inglise k. ''multitasking'') jaoks ja lisaks tekkis Apple'ile uusi konkurente, näiteks [[Sun Microsystems]]. Macintosh vajas väljavahetamist või tõsisemat modifitseerimist, et ta suudaks joosta ka võimsama riistvara peal.<ref name="Aanys" />

1994. aastal hakkas Apple koostööd tegema [[Motorola]] ja [[IBM]]-iga. Eesmärk oli luua uus arvutusplatvorm, mis kasutaks IBM-i ja Motorola riistvara ning Apple'i tarkvara. Nad lootsid, et uue platvormi [[riistvara]] ja [[tarkvara]] oleksid [[Personaalarvuti|PC]] platvormist peajagu üle ja niimoodi annaksid nad vastulöögi [[Microsoft]]ile. Samal aastal tutvustas Apple [[Power Macintosh]]i, esimest Apple'i arvutit, mis kasutas [[IBM]]-i [[PowerPC]] protsessorit.<ref name="5WpJ6" />

Aastal 1996 vahetati tollane tegevjuht Michael Spindler välja Gil Amelio poolt. Amelio tegi mitmeid muudatusi Apple'is, sealhulgas palju koondamisi.<ref name="6syyd" /> Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid parandada [[Mac OS]]-i, esmalt Taligent projektiga ja pärast Coplandi ja Gershwiniga, otsustas Amelio osta NeXT Inc. ettevõtte koos tema NeXTSTEP operatsioonisüsteemiga, tuues Steve Jobsi nõunikuna tagasi Apple'isse.<ref name="AvdJQ" /> 9. juulil 1997, Gil Amelio kaotas töökoha, kuna ettevõtte aktsiahind oli viimase kolme aasta madalaim ja ettevõttel olid suured finantskaotused. Jobs asus ajutiselt tegevjuhi kohale hakates ümber korraldama senist ettevõtte tooteportfelli.

1997. aastal teatas Jobs, et Apple hakkab koostööd tegema [[Microsoft]]iga, et tuua turule [[Microsoft Office]] [[Macintosh]]ile ja et Microsoft tegi 150 miljoni dollari suuruse investeeringu ostes Apple'i aktsiaid.<ref name="MpRym" />

10. novembril 1997 tutvustati [[Apple Store]]'i (online-versioon) seoses Apple'i uue tootmisstrateegiaga<ref name="U47rT" />.<ref name="ZIm3n" />

=== 1998–2005: Apple hakkab kasumit teenima ===
[[Pilt:Apple_Store_North_Michigan_Ave_Chicago_IL-2005-10-22_ROTATED.jpg|pisi|Huvilised saavad Apple'i poodides tutvuda erinevate toodetega]]
15. augustil 1998 tutvustas Apple uut arvutit [[iMac]]. Selle toote arendustiimi juhtis Jonathan Ive, kes hiljem disainis [[iPod]]i ja [[iPhone]]'i<ref name="Kx7ju" />.<ref name="T5P9q" /> iMac sisaldas uudset tehnoloogiat ja unikaalset disaini. Esimese viie kuuga müüdi seda ligikaudu 800 000 eksemplari.<ref name="E9Q4h" />

Sel perioodil ostis Apple mitu ettevõtet, et suurendada oma tootevalikut professionaalsel ja tavakasutajatele mõeldud tarkvaraturul.

[[Mac OS X]], mis põhines NeXT OPENSTEPil ja BSD Unixil, toodi turule 24. märtsil 2001 pärast mitu aastat kestnud arendustööd. Suunatud nii tavakasutajatele kui ka professionaalidele, oli uue operatsioonisüsteemi eesmärk stabiilsus, usaldusväärsus ja turvalisus.

19. mail 2001 avas Apple oma esimesed ametlikud jaemüügikauplused Virginias ja Californias.<ref name="hQ1NJ" /> Samal aastal tõi Apple välja muusikapleieri [[iPod]]. Toode oli fenomenaalne, seda müüdi üle 100 miljoni eksemplari kuue aasta vältel<ref name="LQetd" />.<ref name="OLRP2" /> Aastal 2003 avati [[iTunes Store]], kus sai osta 0,99 dollari eest laule ja mis oli integreeritud [[iPod]]iga. Teenus sai kiiresti turu liidriks, 19. juuniks 2008 oli tehtud üle 5 miljardi allalaadimise.<ref name="JmhMs" />

Alates 2001. aastast loobus Apple'i disainiosakond läbipaistva värvilise plasti kasutamisest, mida kasutati esimest korda [[iMac G3]]-l. Vahetus algas titaanist [[PowerBook]]iga ning sellele järgnenud polükarbonaadist [[iBook]]ist ja [[iMac]]ist<ref name="odNzf" />.<ref name="0bjZM" />

=== 2005–2007: üleminek Intelile ===
[[Pilt:MacBook_Pro.jpg|pisi|[[MacBook Pro]] oli Apple'i esimene sülearvuti, mis kasutas [[Intel]]i protsessorit]]
6. juunil 2005 teatas Steve Jobs, et Apple hakkab tootma [[Intel]]i protsessoritel põhinevaid arvuteid aastal 2006.<ref name="intel" /> 10. jaanuaril 2006 välja tulnud [[MacBook Pro]] ja [[iMac]] olid esimesed Apple'i arvutid, mis kasutasid [[Intel]]i Core Duo protsessoreid. Sama aasta augustiks oli Apple terve Maci seeria viinud üle uuele tehnoloogiale.<ref name="intel" />

Apple'i võidukäik sel perioodil oli silmnähtav ka nende aktsiahinna pealt. Ajavahemikus 2003–2006 tõusis Apple'i aktsia hind üle kümne korra, kuuelt dollarilt üle 80 dollari. Jaanuariks 2006 oli aktsiaturul rohkem raha suunatud Apple'i aktsiatesse, kui [[Dell]]i omadesse (inglise k. ''market capitalization'').<ref name="nA8iN" /> Üheksa aastat varem ütles [[Dell]]i tegevjuht Michael Dell, et kui tema oleks Apple'i juht, lõpetaks ta ettevõtte tegevuse ja annaks aktsiaomanikele nende raha tagasi.<ref name="d39Kg" /> Kuigi Apple'i turuosa on kasvanud, jääb see ikkagi kaugele maha konkurentidest, kes kasutavad [[Microsoft]] Windowsi.<ref name="vNW1F" />

=== Mobiilse elektroonika ajastu ===

Oma kõnes Macworld Expol 9. jaanuaril 2007 teatas Steve Jobs, et Apple Computer Inc. on nüüdsest Apple Inc., kuna ettevõtte huvikeskmes pole enam ainult arvutid. See muudatus näitas, et ettevõtte paneb rohkem rõhku mobiilsele elektroonikale. Samal ettekandel räägiti esimest korda ka [[iPhone]]'ist ja [[Apple TV]]-st.<ref name="7sOZz" /> Järgmisel päeval tõusis Apple'i aktsiahind 97,80 dollarile, toona oli see kõigi aegade kõrgeim hind. Sama aasta mais tõusis aktsiahind aga juba üle 100 dollari.<ref name="I9dxD" />

Artiklis, mis postitati Apple'i kodulehel 6. veebruaril 2007, teatas Steve Jobs, et Apple on nõus müüma muusikat [[iTunes Store]]'is ilma DRM-ita (inglise k ''Digital rights management''), mis lubaks ostetud muusikat mängida ka kolmanda osapoolte pleieritel, kui plaadifirmad oleks nõus loobuma nimetatud tehnoloogiast.<ref name="rncOY" /> 2. aprillil 2007 teatasid Apple ja Briti plaadifirma EMI (Electric & Musical Industries Ltd.) ühiselt DRM tehnoloogia eemaldamisest EMI kataloogist iTunes Store'is.<ref name="xFnku" /> Teised plaadifirmad järgisid nende eeskuju juba samal aastal.

Järgmise aasta juulis avas Apple [[App Store]]'i, et müüa kolmandate osapoolte arendatud tarkvara [[iPhone]]'ile ja [[iPod Touch]]ile.<ref name="zGGIs" /> Juba esimese kuuga müüdi 60 miljonit rakendusprogrammi, tuues kasumit keskmiselt üks miljon dollarit päevas. Jobs spekuleeris, et [[App Store]] võib saada miljardi-dollari-äriks Apple'i jaoks.<ref name="ZMAed" /> Kolm kuud hiljem teatati, et Apple'ist oli saanud maailma suuruselt kolmas mobiilsete seadmete tarnija, mille põhjuseks oli populaarne [[iPhone]].<ref name="izCL2" />

Pärast aastaid spekulatsioone ja mitmeid kõlakaid tutvustas Apple 27. jaanuaril 2010 avalikkusele oma uudset meediaseadet [[iPad]]. iPadil on sama operatsioonisüsteem, mida kasutab ka iPhone, lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPadiga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ja nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni seadme.<ref name="c54Xq" /> Mais 2010 sai Apple'ist maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes [[Microsoft]]ist.<ref name="RxkIF" />

Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni [[iPhone]]'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k ''multitasking'') ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust.

Oktoobris 2010 kerkis Apple'i aktsiahind rekordiliselt üle 300 dollari.<ref name="s5lWR" /> Lisaks uuendati [[MacBook Air]]i, [[iLife]]'i tootepaketti ja tutvustati Mac OS X Lionit.<ref name="DpVTw" />

== Riistvara ==

=== Maci tootepere ===
[[Pilt:Imac_16-9.png|pisi|iMac]]
* [[Mac mini]] – väikeste mõõtmetega lauaarvuti, mis toodi turule jaanuaris 2005
* [[iMac]] – mitmeotstarbeline lauaarvuti, mis toodi turule aastal 1998
* [[Mac Pro]] – tööjaama tüüpi lauaarvuti, mis toodi turule 2006. aasta augustis, vahetas välja [[Power Macintosh]]i
* [[MacBook]] – tavakasutajale mõeldud sülearvuti, mis toodi turule 2006. aastal, vahetas välja [[iBook]]i
* [[MacBook Air]] – üliõhuke ja üliportatiivne sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2008
* [[MacBook Pro]] – [[MacBook]]i tooteperre kuuluv sülearvuti, mis toodi turule jaanuaris 2006, saadaval 13-, 15- ja 17-tollise variandina, vahetas välja [[PowerBook]]i
* [[Xserve]] – kahe- või neljatuumaline, kahe protsessoriga [[1U]] tüüpi server

=== iPad ===
[[iPad]] on Apple'i tahvelarvuti, müügil alates 3. aprillist 2010 USA-s. iPadil on 9,7-tolline ja LED-valgustusega ekraan, saadaval 16 GB, 32 GB või 64 GB [[välkmälu]]ga, protsessoriks 1&nbsp;GHz Apple A4, operatsioonisüsteemiks iOS. Lisaks on iPadil [[WiFi]] ja [[Bluetooth]]i tugi (saadaval ka [[3G]]-toega mudel). Aku võimaldab kuni 10 tundi internetis surfata, videot vaadata või muusikat kuulata. Sisaldab ka kiirendusmõõturit (inglise k ''accelerometer'') ja valgusmõõdikut.

=== iPod ===
[[Pilt:IPod_family.png|pisi|iPod Shuffle, iPod Nano, iPod Classic, iPod Touch]]
[[iPod]] on Apple'i meediapleier. Esmaesitlus toimus 23. oktoobril 2001. iPodi tootepere on aastatega mitmekesistunud, saadaval on erinevaid mudeleid.
* [[iPod Classic]] – esmaesitlus aastal 2001, praegu saadaval 160 GB mudelina
* [[iPod Nano]] – esmaesitlus aastal 2005, hetkel saadaval 8 GB ja 16 GB mudelina. Uusimal generatsioonil on ka FM-raadio, sammulugeja ja mitmikpuutevõimalustega kasutajaliides, mis vahetas välja traditsioonilise [[iPod click wheel]]'i.
* [[iPod Shuffle]] – esmaesitlus 2005. aastal, praegu saadaval 2 GB mudelina
* [[iPod Touch]] – kaasaskantav meediapleier, töötab [[iOS]] operatsioonisüsteemi peal, esmaesitlus september 2007. Saadaval 8 GB, 32 GB ja 64 GB mudelina. Viimane generatsioon on [[Apple A4]] protsessoriga ja kahe kaameraga, tagumise kaameraga on võimalik salvestada videoid ka [[720p]] resolutsiooniga.

=== iPhone ===

[[iPhone]] on Apple'i nutitelefon, mida esitleti 2007. aasta jaanuaris ja toodi turule sama aasta 29. juunil.<ref name="QnywE" /> Kõige uuemad (iPhone 6s ja iPhone 6s Plus) ilmusid 19. septembril 2015. iPhone 6s-il on 4,7-tolline ja iPhone 6s Plusil on 5,5-tolline ekraan. Neid on 3 erinevas toonis (Space Gray ehk hall, Gold ehk kuld, Silver ehk hõbe ja Rose Gold ehk roosa) ning need on saadaval 16 GB, 64 GB ja 128 GB mudelina. Esimest korda esitleti selle mudeliga 3D Touchi.

=== Apple TV ===
[[Apple TV]] on digitaalmeedia pleier. Väikeste mõõtmetega võrguseade, saab mängida digitaalset meediat, mis pärineb [[iTunes Store]]'ist, [[Netflix]]ist, [[YouTube]]'ist, [[Flickr]]ist, [[MobileMe]]st või suvalisest [[Mac OS X]]-il või Windowsiga töötavast arvutist, mis kasutab [[iTunes]]i. Apple TV toodi turule 9. jaanuaril 2007. Esimene mudel sisaldas 40 GB [[kõvaketas]]t, 160 GB mudel oli saadaval juba kaks kuud hiljem. Septembris 2010 tuli välja teise generatsiooni Apple TV. See on võrreldes eelmise mudeliga ligi 3/4 väiksem ja 2/3 odavam. Uus versioon ei sisalda enam kõvaketast, kuid sel on 8 GB välkmälu puhverdamiseks.

== Vaata ka ==
* [[Apple Newton]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="10k">{{Netiviide |url=http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&t=1 |pealkiri=2010 Apple Form 10-K |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130624194902/http://phx.corporate-ir.net/External.File?item=UGFyZW50SUQ9Njc1MzN8Q2hpbGRJRD0tMXxUeXBlPTM=&t=1 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="IpbyX">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/paldiski-jai-ilma-applei-miljardist?id=75724315 Paldiski jäi ilma Apple'i miljardist]</ref>
<ref name="oSyJO">{{netiviide | pealkiri = Apple co-founder tells his side of the story | url = http://www.smh.com.au/news/laptops--desktops/wozniak-tells-his-side-of-the-story/2006/09/28/1159337270259.html}}</ref>
<ref name="lFzjN">{{netiviide | pealkiri = CONSUMER PRICE INDEX (ESTIMATE) 1800–2008 | url = http://www.minneapolisfed.org/community_education/teacher/calc/hist1800.cfm | vaadatud = 2010-12-04 | arhiivimisaeg = 2014-12-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141220095448/http://www.minneapolisfed.org/community_education/teacher/calc/hist1800.cfm | url-olek = ei tööta }}</ref>
<ref name="3lDOl">{{netiviide | pealkiri = Building the digital age | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/7091190.stm}}</ref>
<ref name="UHzyo">{{netiviide | pealkiri = Apple I reklaam | url = http://www.macmothership.com/gallery/newads7/1976apple1.jpg}}</ref>
<ref name="tAVkl">{{netiviide | pealkiri = Apple chronology | url = http://money.cnn.com/1998/01/06/technology/apple_chrono/}}</ref>
<ref name="A0x7c">{{netiviide | pealkiri = VisiCalc and the Rise of the Apple II | url = http://lowendmac.com/orchard/06/visicalc-origin-bricklin.html}}</ref>
<ref name="qsiAD">[http://lowendmac.com/coventry/06/apple-iii-failure.html Apple III Chaos: Apple's First Failure]</ref>
<ref name="Lisa">[http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html A History of Apple's Lisa, 1979–1986]</ref>
<ref name="sb">{{Netiviide |url=http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |pealkiri=Apple's 1984: The Introduction of the Macintosh in the Cultural History of Personal Computers |vaadatud=2013-11-08 |arhiivimisaeg=2013-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130130043428/http://people.duke.edu/~tlove/mac.htm |url-olek=robot: teadmata }}</ref>
<ref name="endofera">[http://lowendmac.com/orchard/06/1002.html Good-bye Woz and Jobs: How the First Apple Era Ended in 1985]</ref>
<ref name="sculley">[http://lowendmac.com/orchard/06/john-sculley-years-apple.html Growing Apple with the Macintosh: The Sculley Years]</ref>
<ref name="X53ka">[http://lowendmac.com/orchard/05/powerbook-origin-1991.html Birth of the PowerBook: How Apple Took Over the Portable Market in 1991]</ref>
<ref name="LW9yk">[http://www.vectronicsappleworld.com/profiles/performa.html VAW: Apple Profile Specs]</ref>
<ref name="Urvvr">[http://apple2history.org/history/ah11/#11 Apple II History Chap 11]</ref>
<ref name="HfCOD">[http://www.roughlydrafted.com/RD/Q4.06/3EC02E78-FD4D-4CDF-92A0-9C4CBDFAB3D2.html 1990–1995: Why the World Went Windows]</ref>
<ref name="2kSwZ">[http://lowendmac.com/orchard/06/apple-vs-microsoft.html The Apple vs. Microsoft GUI Lawsuit]</ref>
<ref name="kb2LZ">[http://lowendmac.com/orchard/06/michael-spindler-apple.html Michael Spindler: The Peter Principle at Apple]</ref>
<ref name="Aanys">[http://www.roughlydrafted.com/RD/Home/B8DA34A3-333B-4204-BDF3-E74608998702.html 1990–1995: Hitting the Wall]</ref>
<ref name="5WpJ6">[http://www.apple-history.com/?page=gallery&model=6100&performa=off&sort=date&order=ASC&range= Power Macintosh 6100 ]</ref>
<ref name="6syyd">[http://www.macobserver.com/article/2001/02/06.13.shtml Former Apple CEO Gil Amelio Lands A New CEO Job]</ref>
<ref name="intel">[http://www.apple.com/pr/library/2005/jun/06intel.html Apple to Use Intel Microprocessors Beginning in 2006]</ref>
<ref name="AvdJQ">{{Netiviide |url=http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |pealkiri=Apple Computer, Inc. Finalizes Acquisition of NeXT Software Inc. |vaadatud=2001-07-24 |arhiivimisaeg=2001-07-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010724014721/http://product.info.apple.com/pr/press.releases/1997/q2/970207.pr.rel.next.html |url-olek=töötab }}</ref>
<ref name="MpRym">[https://www.microsoft.com/en-us/news/press/1997/aug97/msmacpr.aspx Microsoft and Apple Affirm Commitment to Build Next Generation Software for Macintosh]</ref>
<ref name="U47rT">{{Netiviide |pealkiri=Apple gains tech, agency customers in Next deal |url=http://fcw.com/articles/1997/01/05/apple-gains-tech-agency-customers-in-next-deal.aspx |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110718190345/http://fcw.com/articles/1997/01/05/apple-gains-tech-agency-customers-in-next-deal.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="ZIm3n">{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |pealkiri=Apple unveils new marketing strategy. |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232403/http://www.highbeam.com/doc/1G1-19978503.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Kx7ju">{{Netiviide |pealkiri=The Apple Of Your Ear |url=http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1576854,00.html |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2013-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130824184225/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1576854,00.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="T5P9q">{{Netiviide |url=http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |pealkiri=PRIVATE ICREATOR IS GENIUS BEHIND APPLE'S POLISH |vaadatud=2008-02-28 |arhiivimisaeg=2008-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080228235549/http://www.nydailynews.com/news/2007/01/14/2007-01-14_private_icreator_is_genius_behind_apples.html |url-olek=töötab }}</ref>
<ref name="E9Q4h">[http://www.thefreelibrary.com/800,000 iMacs Sold in First 139 Days; iMac Continuing to Attract New...-a053511992 800,000 iMacs Sold in First 139 Days]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="hQ1NJ">[http://www.ifoapplestore.com/stores/chronology_2001-2003.html Apple Stores – 2001–2003]</ref>
<ref name="LQetd">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/4625262.stm Apple enjoys ongoing iPod demand]</ref>
<ref name="OLRP2">[http://money.cnn.com/2006/03/29/technology/apple_anniversary/?cnn=yes Apple's remarkable comeback story]</ref>
<ref name="JmhMs">[http://www.apple.com/pr/library/2008/06/19itunes.html iTunes Store Tops Over Five Billion Songs Sold]</ref>
<ref name="odNzf">{{Netiviide |url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |pealkiri=Apple revamps iBook.(Product Announcement) |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110811232410/http://www.highbeam.com/doc/1G1-74573145.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="0bjZM">{{Netiviide |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |pealkiri=iMac "All-in-One" is a trinity |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2011-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110610014027/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1013993/imac-all-in-one-is-a-trinity |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="nA8iN">[http://www.macobserver.com/stockwatch/2006/01/16.1.shtml Apple Passes Dell's Market Cap]</ref>
<ref name="d39Kg">[http://news.cnet.com/Dell-Apple-should-close-shop/2100-1001_3-203937.html Dell: Apple should close shop]</ref>
<ref name="vNW1F">[http://www.nytimes.com/2009/08/30/business/media/30ad.html?em Hey, PC, Who Taught You to Fight Back?]</ref>
<ref name="7sOZz">[http://www.apple.com/hotnews/articles/2007/01/mwsf/ Apple – Hot News – Macworld 2007]</ref>
<ref name="I9dxD">[http://www.macnn.com/articles/07/04/26/analyst.raised.aapl.target/ AAPL surges past $100, target at $140]</ref>
<ref name="rncOY">[http://www.apple.com/hotnews/thoughtsonmusic/ Steve Jobs: Thoughts on Music]</ref>
<ref name="xFnku">{{Netiviide |pealkiri=Apple, EMI offer higher-quality DRM free downloads |url=http://www.macworld.com/article/57098/2007/04/drmfree.html |vaadatud=2010-12-04 |arhiivimisaeg=2012-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120104152526/http://www.macworld.com/article/57098/2007/04/drmfree.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="zGGIs">[http://online.wsj.com/article/SB121789232442511743.html?mod=googlenews_wsj Programmers Jockey for iPhone Users at Apple Site]</ref>
<ref name="ZMAed">[http://www.crn.com/blogs-op-ed/the-channel-wire/210002313/apples-jobs-gushes-over-app-store-success.htm Apple's Jobs Gushes Over App Store Success]</ref>
<ref name="izCL2">[http://www.wired.com/epicenter/2008/10/with-iphone-app/ Jobs: Apple Is Third Largest Handset Supplier]</ref>
<ref name="c54Xq">[http://www.apple.com/pr/library/2010/04/05ipad.html Apple Sells Over 300,000 iPads First Day]</ref>
<ref name="RxkIF">[http://www.bbc.co.uk/news/10168684 BBC: Apple passes Microsoft to be biggest tech company]</ref>
<ref name="s5lWR">[http://mashable.com/2010/10/13/apple-shares-hit-300/ Apple Shares Hit $300]</ref>
<ref name="DpVTw">[http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2371168,00.asp Apple Unveils iLife 11 with New iPhoto, iMovie, GarageBand]</ref>
<ref name="QnywE">[http://www.apple.com/pr/library/2007/01/09iphone.html Apple Reinvents the Phone with iPhone]</ref>
}}

{{NASDAQ-100}}
{{Apple'i riistvara}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]
[[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]]
[[Kategooria:Börsiettevõtted]]
[[Kategooria:California ettevõtted]]
[[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]]
[[Kategooria:Apple| ]]