Lehekülje Kääbusrebane lähteteksti vaatamine

{{Taksonitabel
| nimi = Kääbusrebane
| värvus = loomad
| seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = <ref>
{{IUCN
|ID=41587
|nimi=Vulpes macrotis
|hindaja=Cypher, B. & List, R.
|aasta=2014
|IUCN_aasta=2014
}}
</ref>
| pilt = Kit fox tds.jpg
| pildi_seletus = 
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' 
| sugukond = [[Koerlased]] ''Canidae''
| alamsugukond = ''[[Caninae]]''
| perekond = [[Rebane (perekond)|Rebane]] ''Vulpes''
| liik = '''Kääbusrebane'''
| binaarne = ''Vulpes macrotis''
| binaarse_autor = [[Clinton Hart Merriam|Merriam]], 1888
| levikukaart = Kit Fox area.png
| levikukaardi_seletus = Kääbusrebase levila
| levikukaardi_laius = 220px
}}
'''Kääbusrebane''' (''Vulpes macrotis'') on [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[rebane (perekond)|rebase]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kiskjalised|kiskjaline]].

==Nimi==

''Vulpes'' on rebase perekonna nimi. Sõna 'macrotis' tähendab [[vanakreeka keel]]es 'suurekõrvaline'. 

== Levila ==

Kääbusrebane elab [[Põhja-Ameerika]] lääneosa [[kõrb]]etes ja [[poolkõrb]]etes. Praegune [[levila]] ei ole hästi teada, kuid sellesse kuulub osa [[California]] [[San Joaquini org|San Joaquini orust]], suurem osa [[Nevada]]st ja [[Utah]]’ lääneosa, [[Arizona]] edelaosa ning piirkondi [[Baja California]]s. Varem elas neid ka [[Sonora kõrb|Sonora]], [[Chihuahua kõrb|Chihuahua]], [[Mojave kõrb|Mojave]], Paintedi ja [[Suure nõo kõrb]]es.

==Kehaehitus==

Kääbusrebasel on tüüpiline rebase kehaehitus: sale keha, kitsas [[kolju]], pikk [[nina]] ja pikk kohev [[saba]]. Selg on tavaliselt hall või kollakashall. [[Õlg|Õlad]], küljed ja osa [[rind|rinnast]] on tuhmkollane kuni oranž, kõhupool on valge. Saba on enamasti hall, musta otsaga ja silmatorkava musta täpiga selgmisel küljel. Teistel andmetel on sabaots valge<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 234</ref>. [[Kõrv]]ad on ebatavaliselt suured ning neil on eesmisel siseäärel ja juurel paks valgetest karvadest piir ja kollakaspruun kuni hall tagakülg, mis juurel muutub tuhmkollaseks kuni oranžiks. [[Kand|Kannad]] on karvased, mis suurendab nende liikumise tõhusust [[liiv]]al.

Isased kaaluvad keskmiselt 2,2 kg, emased 1,9 kg. Ometi on isased vaid pisut suuremate mõõtmetega. Nende [[tüvepikkus]] on 38–50 sm, sabapikkus 23–30 cm, õlakõrgus umbes 30 cm ja mass kuni 3 kg<ref name="Loomade elu"/>.

Kääbusrebast eristavad [[välerebane|välerebasest]] (''Vulpes velox'') järgmised tunnused:
* kõrvad on suuremad ja kõrvajuured on kolju keskjoonele lähemal;
* kolju on silmade vahelt suhteliselt laiem;
* saba on pikem.

Siiski on välerebast ja kääbusrebast käsitletud sama liigina, sest on täheldatud nende ristumist.

==Toitumine==

Kääbusrebased on eranditult lihatoidulised<ref name="Loomade elu"/>. Nende põhilised saakloomad on tavalised öise eluviisiga närilised või jäneselised. Tavalisemad [[saakloom]]ad on [[närilised]] perekonnast ''[[Dipodomys]]'', [[jänes]]ed ja [[sooküülik]]ud. Siiski toituvad nad ka maapinnal pesitsevatest [[linnud|lindudest]], [[roomajad|roomajatest]] ja [[putukad|putukatest]].    

[[Pilt:Vulpes macrotis mutica with pups.jpg|pisi|Kääbusrebane poegadega]]
==Paljunemine==

Nagu enamik metsikuid [[koerlased|koerlasi]], [[indlus|indlevad]] kääbusrebased kord aastas. Emane käib [[september|septembris]] ja [[oktoober|oktoobris]] läbi võimalikud pesaurud oma territooriumil. Ta puhastab urud prügist ning enne lõpliku valiku tegemist võib isegi lisada urgudele uusi väljapääse ja tunneleid. Oktoobris või [[november|novembris]] saab isane emasega pesaurus kokku ning paaritumine toimub [[detsember|detsembrist]] [[veebruar]]ini. Kääbusrebase [[tiinus]]e kestus ei ole teada, kuid oletatavalt on see 50–55 päeva. Kutsikad sünnivad tavaliselt [[aprill]]is<ref name="Loomade elu"/>.

Pesakonnas on 3–7 poega<ref name="Loomade elu"/>. Vastsündinud kutsikatel on silmad ja kõrvad kinni. Väikseid kutsikaid jääb emane urgu toitma, imetades neid kuni 10 nädalat<ref name="Loomade elu"/>. Mõne nädala pärast hakkavad mõlemad vanemad jahti pidama ning poegadele toitu tooma. Nad ei anna poegadele tagasiväljutatud toitu. Täiskasvanud võtavad tavaliselt [[juuni]]st [[august]]ini, mil poegade toitmise vajadus on kõige suurem, kaalust alla. Pojad hakkavad koos vanematega toitu otsima [[juuli]]s ja jõuavad täiskasvanud kääbusrebase kaaluni suve lõpus või sügise alguses, mil nad iseseisvuvad<ref name="Loomade elu"/>.

Isased võivad paarituda teisel eluaastal, emased hakkavad sageli paarituma alles kolmandal eluaastal. Väga vähesed kutsikad jäävad elama oma sünnipaiga lähedusse. On andmeid, et noor kääbusrebane on asunud elama 32 km kaugusele oma sünnikohast.

[[Pilt:Vulpes macrotis mutica sitting.jpg|pisi|Istuv kääbusrebane]]
==Käitumine==

Kuigi kutsikaid ja täiskasvanuid võib pärastlõunal kohata väljaspool urgu, on kääbusrebane siiski öise eluviisiga. Tavaliselt alustavad nad jahipidamist päikeseloojaku ajal<ref name="Loomade elu"/>.

Kääbusrebased on arad. Ohu korral nad põgenevad kiirelt, muutes alatasa äkiliselt suunda<ref name="Loomade elu"/>.
 
Paarid kütivad tavaliselt küll samal territooriumil, kuid eraldi.

Enamik täiskasvanud kääbusrebaseid elab hilissuvel ja sügisel üksinda, kuni oktoobris-novembris algab paarielu. Kääbusrebaste paarid ei jää tavaliselt mitmeks aastaks kokku ja kääbusrebased võivad olla ka [[polügüünia (zooloogia)|polügüünsed]]. 

Territoriaalse käitumise kohta on erinevaid andmeid. Ühe uurimuse järgi oli territooriumi pindala 2,5–5 ruutkilomeetrit ning eri paaride territooriumidel olid suured ühisosad. Teise uurimuse järgi oli toidunappuse tingimustes maa-ala keskmine pindala 11,6 km² ja maa-alade ühisosad olid väikesed. Kindlas piirkonnas elavate kääbusrebaste arvukus on stabiilne. Uusi paarituvaid rebaseid lisandub ainult teiste rebaste lahkumise või surma korral. 
 
Urud kuuluvad konkreetsetele [[isend]]itele või paaridele. Uru omanik võib olla eri aastatel erinev. Urud saavad tavaliselt alguse [[mäger|mägra]] sügavast maa-alusest käigust, mille ta on teinud toitu otsides. Kääbusrebased laiendavad seda kõrgemale. Urul on tavaliselt 2 väljapääsu, kuid neid võib olla kuni 24. Tunnelite pikkus on 3–6 meetrit. 

Tühjaks jäänud kääbusrebaseurge kasutavad mitmed liigid alates [[kakuline|kakulisest]] ''Speotyto cunicularia'' ja lõpetades [[välesuslik]]u, [[sisalikulised|sisalikuliste]] ja [[selgrootud|selgrootutega]].

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{commons|Vulpes macrotis}}
*[http://mynarskiforest.purrsia.com/ev23kdes.htm Kääbusrebase ja välerebase võrdlus]

[[Kategooria:Koerlased]]